3. klassi eesti keele ainekava
Õppe-eesmärgid
· austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
· kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti;
· arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
· väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
· õpib lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
· loeb eakohast kirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
· kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
· loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;
· arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
· orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides;
· huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel;
· eristab muinasjutu, jutu, luuletuse või muu kirjutist.
Õppesisu
Õigekeelsus
· Häälik , silp, sõna, lause, jutt. Täis- ja kaashäälik. Tähestik. Häälikupikkuse ja häälikuühendi märkimine. Sõna. Lause.Lause lõpumärk (punkt, hüüumärk ja küsimärk).
· Suur algustäht lause alguses, nimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetustes.
· K, p, t sõna alguses. G, b, d tuntumate võõrsõnade alguses. k, p, t s ja h kõrval;
· Üks ja mitu. Mitmuse tunnus –d.
· Ühesilbiliste sõnade õigekiri. Silbitamine ja poolitamine. Liitsõnad.
· Nimi-, omadus-, ase- ja tegusõnad
· Tegusõna olevik ja minevik (-b, -vad).
· Koma et, sest, aga, kuid, siis ees. Koma loetelus. Sidesõnad, mis ei nõua koma.
· Sõnavara: vastandsõna, lähedase tähendusega sõna. Sõnatähenduste täpsustamine. Õiged tähekujud, proportsioonid, ühtlane kirjarida, käekirja loetavus, kirjatöö välimus.
Tekstiõpetus
Argitekst: suuline keelekasutus, kõnetus- ja viisakusväljendid. Tarbetekst: teade, kutse, kiri, kava, õnnitlus, retsept. Teabetekst: tööjuhend, sõnastik, raamatu sisukord, õpikutekst, teatmeteose tekst. Meediatekst: ajalehe, ajakirja tekst. Teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus. Tekstiloome: kutse, õnnitlus, teade, jutustus, ümberjutustus, kirjeldus. Mõisted: teade, kutse, kiri, õnnitlus, ajaleht, lugu, sõnastik, sisukord.
Kirjandus
Folkloorne lastelaul. Muinasjutt. Muistend. Mõistatus. Vanasõna. Jutustus. Luuletus. Näidend. Piltjutt. Mõisted: autor, pealkiri, tegelane, kunstnik, kahekõne.
Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Julius Oro, Ernst Enno, Feliks Kotta, Ellen Niit, Eno Raud, Aino Pervik, Helju Mänd, Jaan Rannap, Iko Maran, Lehte Hainsalu, Leelo Tungal, Astrid Reinla, Andres Kivirähk, Henno Käo või teised; Astrid Lindgren, Tove Jansson, vennad Grimmid, Hannu Mäkela, Charles Perrault, Joel Chandler Harris, Elwin Brooks White, Annie M. G. Schmidt, Eduard Uspenski või teised.
3. klassis loeb vähemalt 7 ilukirjanduslikku teost.
Õpitulemused
3. klassi lõpetaja :
· loeb õpitud ja võõrast teksti selgelt, ladusalt, õigesti ja sobiva intonatsiooniga;
· mõistab häälega ja endamisi lugedes teksti sisu, oskab vastata teemakohastele küsimustele;
· oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel;
· oskab eristada väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;
· oskab leida lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
· tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi; muinasjutu, mõistatuse, vanasõna; kirja;
· oskab loetust jutustada;
· oskab luuletust peast esitada;
· oskab kuuldu, vaadeldu, ja loetu kohta arvamust avaldada;
· oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt;
· oskab küsimuste toel edasi anda õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi, teatrietenduse sisu;
· oskab kõnes ja kirjas kasutada terviklauseid;
· oskab koostada kutset, õnnitlust;
· oskab arusaadavalt jutustada läbielatud sündmustest;
· oskab arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine;
· oskab tuntumate sõnade algusse kirjutada g, b, d
· oskab kasutada lihtsamat sõnastikku;
· oskab kirjas õigesti märkida käändsõna mitmuse nimetava lõppu ja tegusõna pöördeppe;
· oskab piiritleda lauset ja panna lauselõpumärke;
· oskab asesõnu õigesti kirjutada;
· oskab kasutada suurt algustähte lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes;
· oskab kirjutada etteütlemise järgi ja kontrollida kirjutatut näidise järgi;
· kasutab kirjutamisel õigeid tähekujusid ja seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;
